Placebo - Meds - 2006
Hm-hm-hmm.
Placebo uue plaadi kohta liikus igasugu jutte juba eelmise aasta algusest saati.
Näiteks - plaat koosneb viieteistkümnest loost ja kaasa löövad mitmed teised muusikatähed.
Nojah, läks nagu läks.
Placebo 5.album sai endale juba idee-vormis nimeks MEDS e. ravimid.
Ja selle ametlik väljaandmisaeg peaks olema 13.märts.
Bändi kohta, kes on tegutsenud juba 11-12 aastat, on Placebo läinud aina paremaks ja haaranud enda muusikasse aina rohkem ja rohkem uusi žanreid.
Advance(umbes nagu eelesilinastus, kuid illegaalne) koosneb 13-st loost.
Kaasa löövad Michael Stipe ja The Kills'i naispool VV ehk Alison.
Plaat pidi bändi enda sõnade kohaselt olema rohkem rokilik ja kitarrist sõltuv.
Lugude järjekord on ideaalselt läbi viidud.
"Meds" on avaloona alguses kuidagi nõrga muljega.
Sisu on samas hea ja see lugu tõesti toetub üldjoontes kitarrile.Naisvokaal on väga hea ja mõjuv lisa.
Hmphh - lugu meenutab veidi "Special K'd", kuna on samuti drug-themed.samas, lugu on väga mitmekülgne, nii et toob väga mitmed teised Placebo lood meelde.
ja noh, kui Molko karjuma hakkab, siis tajub, kui tugev hääl tal on.
üldjoontes väga ilus ja kurb vägagi Placebolik laul.
"Infra-Red" on haige lugu.
Algul ei saa täpselt aru, millest see räägib ja see ei too mingeid emotsioone esile, kuid peale mõningaid ridu ja sekundeid annab tunda, kui EMO lugu see on.
Ma ei kujuta ette, mida Molko läbi elas, et sellise loo kirjutas(juhul kui tema selle kirjutas, ega mina tegelikult täpselt ei tea).Lool on mõnus power sees.aga selline kõrvaklappidega leitav power, mitte päris avatud power.
"Drag" on suht tüüpiline suhtelugu. Placebolikult, muidugi.
et mina olen jobu ja sina oled hea.Kuid lugu säilitab teatud kriitilise alatooni.
siira, kuid kriitilise sesthoolimata.Sõnad on naiivselt armsad.paar armsat motiivi jäävad väga hästi kohe meelde.Lugu kõlab nagu glämmitud variant mingist Nirvana loost.
"Space Monkey" on üks neist Placebo lugudest, mille headust ei oska puht nime pärast oodata.
ehk see ongi Placebo võlu - paar sellist tobedat loonime, mille taga peitub hea lüürika ja ideaalne meloodia? mina ei hea. lugu on taaskord dramaatiline ja EMO. Molko oskab laulda väga erinevat moodi, vastavalt olukorrale ja see oskus on väga teretulnud.lool on ainult see halb külg, et lugu seisab ja keerleb ühe jupi ümber.lool oleks justkui ainult keskpaik ja lõpp.algust nagu polekski.
"Follow the cops back Home" paneb kohe esimeste nootide ajal tajuma, et see on kurb lugu.
algul meenub hetkeks "holocaust". veidi hiljem meenub korraks "protege moi", kuid esimeste sõnade ajal taipab, et see on täitsa originaalne ja iseseisev lugu.kuid kas hea???
nonii, Placebo ja poliitiline. kas läheb läbi? - - - Jah, läheb küll.
Minule mõjus see lugu hästi. paneb mõtlema asjadele. veidi aeglane. sellise sisuga loole saaks veidi funki ja punki juurde panna. kuid see pole nõue.lõpp ja algus on väga placebolikult ilusad.
"Post Blue". Aargh , Linkin Park.Miks mulle Linkin Park meenus kohe?
ma ei tea.see metalne sündikõmin? ehk tõesti.
Sisu on hea, aga siiski see sünt tekitab esialgu hirmu ja okserefleksi.
kuid peale seda kui Molko ütleb - It's in the special way we fuck, muutub lugu omaks.
täitsa ok lugu.Selline EMOkas. ja veidi rohkem EMO kui muud lood seni.
siin on ka kerge drug-reference muidugi.väga teretulnud nu-metal kõla, mis on Placeboni jõudnud.ei-ei-ei, mitte nu-metal. midagi veidi muud.
"Because I Want You" alkoholism-EMO-suhe-üksindus.
ilus lugu ja sõnad on geniaalsed. see on selline lugu, mille saatel võib nt 13-aastaselt mingil Vääga jobul peol purjuspäi oma esimese päris-pärissuudluse saada.
v nt, sellise loo saatel sõidaks kiiresti autoga vihma käes.hihii, see on nagu Without You I'm nothing'u vanem vend.
vahepeal on mingi intro/outro-asi, mis mulle eriti ei meeldi.
seda kasutatakse pop-muusikas liiga palju(ja ärge väitke, et Placebo pole pop-muusika).
"Blind" - taaskord on väga ilusad sõnad ja muusika. ehk veidi liiga aeglane. meenutab mingit lugu.sõnum on taaskord selline rusuv.hm, ma just taipasin, et seni on mitmed lood rääkinud mingist suhtest ja igas loos on see suhe olnud omamoodi persses.erinevalt ja isemoodi.
huvitav, mis lüürikul vahepeal juhtunud on?
kurb ja tugev lugu.lööb väga jõuliselt.
"pierrot The Clown" - hihii.totakas nimi? ei, üldse mitte.
mingil põhjusel ma ei usu, et Prantsusmaal on kloune. Seal on ainult miimid.nii, et Pierrot minu silmis on selline.
kuid see lugu ei räägi otse klounist.see pigem räägib, et vahel me käitume ise nii totakalt teiste silmis, et ükskõik, kui tõsiselt meie neid võtame, võtavad nad meid alati nagu kloune.
ja keegi ei taipa, et see kurb nägu pole peale maalitud, vaid see ongi selline. alati.
ja see toob väga hea sõnumi. ja noh, sees on ka muidui placebolik vägivaldne seks.
"broken promise" algab, nagu juba mitmed eelnenud lood, väga kaunilt.
michael stipe'i kergelt värisev, soe ja malbe hääl mõjub nagu alati, kas kurvalt v südantsoojendavalt.hetkel see on kurvaltmõjuv.
see on veel üks suhtelaul. niivõrd-kuivõrd. klaveripool on väga mõjuv ja meenutab kergelt mingit muud väga-väga kuulsat klaveripala.
I wait my turn...
"one of a kind" on elektrohõnguline.echo ja siis mingi imelik pill.
sisu on väga hea. veel üks mõtlemapanev lugu.
.)
siin on puudu siiski üks asi.
see Placebolik koht, kus nad rokkima hakkavad.
tähendab, nad hakkavad siin küll rokkima. kuid nõrgalt.
aa... ja lõpupoole on sõnad veits imelikud.
v noh, sõnad on normaalsed, aga siiski midagi imelikku on.
"in the cold light of the morning" algus meenutab mingit angelo badalamenti lugu.
nagu mõni lugu sellelt plaadilt. noh...
ää - - The City of Lost Children OST.traagiliselt ilus.
rõve. nagu must ja märg kelder tiibklaveriga.
selline laul, kus molko pigem räägib, kui laulab ja nii sobibki.
hihii ja muidugi drug-reference.pikk ja sügav.
"song to say goodbye" - algab sõnadega - you are one of god's mistakes.
taaskord üks rõve laul. väga mõjuv.
narkoteema muidugi sees.
kurblik ja tõsine lugu. ilmselt mitte päris läbielatud kogemuse põjal, sest muidu ei oleks seda laulu olemas.
my oh my. a song to say goodbye.
ulmelik sünt- ulmelik sünt. .))
plaat on kokkuvõtes hea.
advance'i ja retaili vahele jääb nüüd suts ala kahe kuu, misjärel on ka retail vaja, et saaks ka bonused ja mingi coveri, mille nad pidid tegema.
well, Place-Bo did it again.
posted by KYT @ 15:28
Comments: 7
