30 May 2006

Outsider Music.

Nii. - See on teile, kes ehk meid veel loevad.

Ma ei tea kust alustada. Ehk lühikirjeldusega?
Outsider Music on fraas, mida ma tõlkida ei kavatsegi, sest, noh... ma ei oska eriti.
Selle muusika põhiline omadus on oskus kuuluda eikuskile.
Nii kõlaliselt, kui ka esitajate poolest.
Seda muusikat teevad muusikamaailma autsaiderid, kellest vahel kujunevad ja kes vahel on juba autsaiderid ka päris maailmas. Muusika on tihti täis kõlalisi ja sõnalisi ebatäpsusi, selles on tihti tavapärasest erinev ülesehitus.
Laulusõnad, kui neid on, on tavaliselt veidrad, vahel isegi absurdsed, ja tihti väga emotsionaalsed.
Tihti juhtub, et autsideritest muusikud elavad eraklikku elu ja neil puudub igasugune muusikuharidus, mis tihtipeale tähendab, et vähe sellest, et nad pole pilli õppinud, nad lihtsalt ei oska pilli mängida.
Autsiderite muusika saab kuulsaks(mida päriselt, nagu - juhtunud - polegi .) ) tavaliselt suusõnaliselt.
Väga harva, kui üldse, võib seda raadiost kuulda või näha mõnda videot mõnest telekanalist.
On vaid paar tüüpi, kes on sellise muusikaga üldse mingit reaalset tuntust saavutanud.
Nende seast peaks ära mainima vanematest Tiny Timi, kes laulis kuulsas hitis "I Got You Babe", iseendaga duetti ja uuemate tegijate seas Wesley Willise, kes sai kuulsaks p2p-failijagamise algpäevadel.

Willis(pilt) oli suur(pea 2m pikk ja 160 kg raske) skisofreenikust afroameeriklane Chicagost, kes suri 2003.a. 40-aastasena. Ta hakkas '89.aastal kuulma hääli, mida ta kutsus "deemonhäälteks". Neil häältel olevat olnud kummalised nimed, nagu näiteks - heartbreaker, nervewrecker, meansucker.
Peagi hakkas ta arvama(?), et rokkmuusika aitab tal nende häälte vastu võidelda, mistõttu ta hakkas kuulama ohtralt muusikat ja ise laulma.
Vabal ajal joonistas ta markeriga pilte Chicago linnapildist, milledest paljud lõpetasid ta plaadiümbriste peal.
1992.aastal kogus ta mõned muusikud Chicago alt.rock-skenest ja moodustas Hard Rock-bändi The Wesley Willis Fiasco, mis sai underground-muusikamaailmas kuulsaks lugudega "Jesus Is The Answer" ja "Casper, the Homosexual Friendly Ghost".
Kuigi vähesed võtsid teda tõsiselt, said tast haisu ninna American Recordsi nimelise plaadifirma inimesed, kes talle lepingut pakkusid. Nende all andis ta välja kaks stuudioplaati, samal ajal ise kogu aeg juurde lindistades ja tegi hulga tuure ning sattus esinema isegi Howard Stern Show'sse.
Üks Willise kommetest oli headbuttimine oma fännidega. Ta alustas sõnadega "Say Rock!" ja seejärel lõid nad fänniga pea kokku, seejärel tuli rida "Say Roll!", misjärel nad lõid uuesti pead kokku. See jätkus, kuni fänn andis alla.
Veel üks asi, millega ta kuulus oli, olid ta kommentaarid fännidele. Kord olevat ta ühele naisfännile soovitanud imemiseks räpast laamatüra. Samuti oli ta tuntud oma vihast narkootikumide vastu.
Willise mõju muusikale ja kultuurile pole suur, kuid on täiesti olemas.

Siit mõned näited :

Temast on dokfilm.
Tema bänd oli esindatud Chicago rock-skene dokfilmis, Out of The Loop!
Weebl & Bobi tegija on suur Willise fänn, mis võib ehk avalduda neist -
Merry Christmas.
Weebl - Poet.

"Winamp, It Really Whips the Llama's Ass!" - Teate kõik seda fraasi?
See fraas on inspireeritud Willise laulust "Whip The Llama's Ass".

Willise lugu "Rock and Roll MacDonald's'' oli kasutusel kurikuulsas dokfilmis "Super Size Me"
Willise elu ei olnud mingi meelakkumine, kuid ta suutis näidata, et ka teistsugused inimesed, kes teevad teistmoodi teistsugust muusikat, saavad ja võivad ka kuulsad olla.

Veel paar autsaideritest muusikut, kes võib ära mainida on Florence Foster Jenkins, Ameerika sopran, kes laulis lugusid väljapool oma heliulatust ja Eilert Pilarm, rootslasest Elvise-jäljendaja, kelle põhiline omadus oli Elvis Presley'ga igasugune sarnasuse või sarnaste omaduste(sealhulgas hääl) puudumine.

Üks bänd, kelle peaks kindlasti ära mainima on The Shaggs, pop-rock-girl power-bänd, kellel puudusid igasugused oskused nii laulmise, pillimängu, liiklumise ja mis siin salata, ka välimuse suhtes.Bänd on palju kordi hääletatud maailma halvimaks rock-bändiks. New York Times hääletas nad "parimaks halvimaks".
Tüdrukud tegid bändi vaid, kuna nende isale oli tema ema niimoodi ennustanud. Või noh, tegelikult nende isa pani bändi kokku. Tüdrukutel puudus igasugune meloodia-, harmoonia- ja rütmitunnetus.

Aaaa...
Ja nüüd maiuspalad.
Veel autsideritest muusikuid.
Syd Barrett, Pink Floydi asutaja, folk-psühhedeelia pioneer.
Roky Erickson, 13th Floor Elevators'i asutaja.
Harry Partch, ameerika helilooja, kes kirjutas muusikat vaid instrumentidele, mis ta ise oma helisüsteemide järgi ehitas.
Paljud peavad ka Ariel Pinki autsider-muusikuks, mis on täiesti mõistlik ja mingite piirideni tõsi.

Kas te teate Frank Zappat?
Aga Rhino Recordsit?
Aga "Wild Man" Fischerit?

Sünninimeks Lawrence Wayne Fischer, (6.November 1945) sai Wild Man kuulsaks sellega, et Frank Zappa poolt avastatuna andis ta välja esimese plaadi Rhino Recordsi all.
16-aastasena pandi ta hullarisse, sest ta ründas oma ema noaga. Peale väljasaamist chillis ta mööda LA-d mängides inimestele oma lugusid 10 sendi eest, kuni Zappa ta leidis.
Teda on seostatud Jim Morrisoni, Tom Waitsi, Janis Joplini ja paljude muude lauljatega, kes olevat talt inspiratsiooni saanud.
Rhino Recordsi all andis ta välja kolm plaati.
(Niipalju, et Rhino Records ehk ei kõla kohe tuttavana, kuid mõned artistid neilt tooksin küll välja.
Näiteks enda lemmikud - Louis Armstrong, Tim Buckley, William Burroughs, The Byrds, John Cale, Johnny Cash, Chicago, Alice Cooper, Elvis Costello, The Cure, The Darkness, Dead Can Dance, Deftones, Depeche Mode, DEVO, Doors, Echo And The Bunnymen, Erasure, Failure, Richard Hell, Metallica, Misfits, Morrissey, New Order, REM, Ramones, Frank Sinatra, They Might Be Giants, Tom Waits, Wilco, X)

Täienduseks:

365 Days - 365 Outsider Music lugu.Kõiki saab alla laadida, vist... Informatsioon on sitaks põhjalik.

8 May 2006

2006.aasta seni /osa 1.

The Streets - The Hardest Way To Make An Easy Living

Streets ehk Mike Skinner on üks kõige tuntumaid valgeid räppareid peale Eminemi.
Mussi hakkas tegema kui oli 15-aastane. "The Hardest Way..." on Streetsi kolmas stuudio-album. Võrreldes muude albumitega on suurim muutus see, et tavaliselt on Streets ikka rääkinud sellest, kui sitt ja/või raske on olla keskmise töölisklassi produkt. Ta on korduvalt seletanud, et ta noorus oli selline, et nende perel oli alati süüa, aga mitte iialgi polnud tal midagi päriselt teha. See plaat üldjoontes keskendub sellele, kui raske on olla kuulus. Plaat on väga mitmekülgne ja plaadil on mitmeid põnevaid nüansse.
Esimene lugu "Prangin' Out" on väga tuttava ja laheda biidiga. Kohati meenutab Eminemi "Stani", mulle vähemalt. "All Goes Out The Windowis" on enamus ajast rõhk laulul.Ma küll ei tea, kes lauluosa sisse laulis, aga kõlab kuradi hästi. "Two Nationsiga" on selline lugu, et kui Mike NYC's käis, siis ta kohtus P.Diddyga ja Diddy tahtis temaga oma "Biggie Duets" plaadile mingi asja teha. Mike pakkus talle "Two Nationsit", kuid seniteadmata põhjustel Diddy keeldus. Ma ei ütle, et see plaat on midagi uut või midagi muud.
Räppi on varem tehtud.Isegi gospel-lisadega(wink!wink!nudge!nudge!know what i mean?).
Ja ka valged mehed võivad seda teha.Mis jätab õhku ühe küsimuse, millele ma vastust tean:
Miks mulle Streets vahel täitsa meeldib? -Mockney!!
Proovige ära, sest Streets on ometigi müürimurdja valge-mehe-räppmuusikas.

***


Tool - 10 000 Days

Toolile mõeldes ei ole mul mingeid seoseid. Või noh, ei olnud, pigem.
Keegi ütles Tool ja mina mõtlesin, "Hooker With A Penis".
Kohati meenus mulle "Stinkfisti" video. Aga see oli ka kõik.
Nüüd peale selle plaadi kuulamist olen meeletult õnnelik, et Tool on olemas.
See plaat on kõige ehedam näide, et karm muusika ei pea olema rumal.
Kõlaliselt meenutab natukene mingeid vanemaid heavy metal- ja hard rock-bände.
Plaadil on kohati ambient-kõla, aga see käib paraku art-rockiga kaasas.
Lemmikosa plaadist on ilmselt "Wings for Marie(Part 1)" ja "10 000 Days(Wings Part 2)".
Taaskord ambient-kõla, kuid rusuvam ja süngem. Ambienti eesmärk on see, et ta on taustmuusika ükskõik millele, aga sedapuhku pole vist väga normaalne, et see muusika on nii mõjuv. Kuid see on väga hea. Esimene pool loost hakkab ennast koguma kerge kitarrega, samal ajal kui Maynard laulab midagi, mille sõnadest ma väga täpselt aru ei saa ja ma usun, et nii peabki. Väga mantralik. Lõpu poole kisub hetkeks kergeks metaliks ära. Nii umbes mõneks sekundiks. Kaheksateistkümneks, kui täpne olla. Teine pool algab nagu esimene lõppeb.
Kõlaliselt sarnane, kuid rohkem detaile. Löökriistad tulevad mängu. Ja heliefektid.
Lugu läheb kiiremaks ja karmimaks vokaali poolest, kuid instruMentaalne pool kogub ennast kauem. Teise osa viimase nelja minuti alguses hakkab see juba päris muusikat meenutama.
Ja siis tuleb hevi. .) Ja lõppeb nagu algas. Haige art-rock-nõiaring.
Kurb lugu. Annab lootust ja võtab selle ära.
Plaat on väga mitmekesine. Sitaks on lugusid, millega Maynard, kes Toolile lisaks ka A Perfect Circle'is häält teeb. Üldjoontes soovitan plaati kõigile, kellele meeldib...
Hmm, mis oleks nüüd õige coin-phrase...?
Aa! - Muusika! .)


***

Goo Goo Dolls - Let Love In

Goo Goo Dollsil olevat kusagil mingid punkjuured. Nende paar esimest plaati olevat olnud pungilik muss.
Ma olen nii kuulnud, kuid ma pole nende punkpoolt seni kuulnud ega näinud. Seni see on kurb. Soft-rock, mis koduperenaiste seas müüb ei ole pungiga võrreldav.
"Let Love In" ei ole halb plaat, mille peal oleks halva bändi halb muusika.See on tasemel bändi tasemel muusika, mis on tasemel plaadi peale topitud. See on siiski Dollsi 10.stuudioplaat. Aga kui nüüd mõelda, et miks on olemas bändid, kes teevad juba viiendat plaati järjest samasugust keskpärast soft-rocki, mis ei ole midagi uut juurde saanud... Ma ei tea.
See on plaat, mille eest ma keelduks maksmast, isegi kui mul oleks üüratu kogus raha, sest sellist muusikat teeb juba miljon+1 bändi ja noh, miks... Ainus asi plaadi peal, mis väärib kõrvade kikitamist on "Give A Little Bit", mis on originaalis Supertrampi lugu. Kui keegi teist Supertrampi teab ja ehk isegi seda lugu, siis see on meeldiv audio-komm. Kuid mitte piisav, et plaat teha tänapäeva tasemel adekvaatseks oma uudsuse poolest.

***

Red Hot Chili Peppers - Stadium Arcadium


Peppers
i üheksas album.
Mis mul öelda on. Peppers on üks mu lapsepõlvebändidest.
Me oleme kõrvuti üles kasvanud.
Esimene Peppersi lugu, mida ma nägin oli "Give It Away". Ja nagu iga normaalne laps, olin kohe vaimustuses.
Peppers on minu silmis maailma kõige tegijam päris rock-bänd. Nad on meeletult arenenud ja ilmselgelt paremuse poole. "Stadium Arcadium" on nende mammutplaat, mis koosneb 28 loost, millede hulgas on kõigile juba meeldima hakanud ja tuttav "Dani California" .Selle lisaks on plaadil lugu "Especially In Michigan", millele kitarrisoolo mängis sisse Omar Rodriguez-Lopez, kes on kurikuulsa Mars Volta vasakukäeline kitarrist ja "Warlocks", mille klavinetiosa mängis sisse klahvpillimängija Billy Preston, pseudokuulus soul-muusik, kes on ainus muusik, kes on biitlite plaadiümbrisele oma nime kirja saanud, tehes nendega koos loo "Get Back".Peale eelpoolmainitute on plaat ühest äärest teiseni täis häid ja oma päraseid lugusid. Plaat räägib mitut erinevat moodi muusikast ja armastusest muusika vastu ja sellest, kuidas muusika on väga tugev vahend, et inimesi kokku tuua.
"Stadium Arcadium" on oma kõla poolest seni kõige vaheldusrikkam Peppersi plaat, sest ükski lugu ei tundu sama plaadi materjali kordavat. Plaati tehes oli meeste plaan selline, et iga lugu pidi olema erinevast Peppersi ajastust ja erineva Peppersi kõlaga. Ilus tervik. Kokkuvõtlik, kuid samas kuidagi lõplik. Ehk see on RHCP kummardus ja hüvastijätuplaat fännidele, sest sellised jutud liiguvad juba "By The Way" ajast.
Eks aeg äitab...

5 May 2006

Gorillaz - Roadkill, The Mixtape.

Eat Your Heart Out, Hendrik...
(Järgnev on suht üks-ühele tõlge, kuid siiski.)

Uskumatult haruldane Gorillaz'i mix-tape. Kuigi story on, et selle miksis kokku Russel Hobbs(suur animeeritud tegelinski)on selle reaalses maailmas kokku pannud Demon Days'i produtsent DJ Danger Mouse. Mõned plaadid mix-tape'iga jagati Kid Robot mänguasjapoodides
klientidele, kes ostsid Gorillaz'i action-figure'id.
Üks looke, mida saab kirjeldada vaid ca.22-minutilise hip-hop meistriteosena.
Idee oli siis, et Danger Mouse miksib vaid palasid artistidelt, kes on tegelenud millegagi Demon Days'i peal.
This thing is fantastic. <-- jätan ma tõlkimata.

Ja ausaltöeldes, see meeldib mullegi kohutavalt palju.

Gorillaz - Kids With Guns /w Dennis Hopper "Easy Rider" quote
Gorillaz - Feel Good Inc
Pharcyde - Passin Me By /w Gorillaz - Tomorrow Comes Today
Ike Turner - Trouble Up The Road / You Ain't The One
MF Doom - Curls
Gorillaz - Clint Eastwood
Martina Topley-Bird - Anything
Gorillaz - DARE
Gorillaz - O Green World
Danger Mouse and Jemini - Only One
Gorillaz - Dirty Harry /w De La Soul feat. Redman - Oooh
Gorillaz - Last Living Souls /w Dennis Hopper "Apocalypse Now" quote

3 May 2006

Kellaaeg + Uudised. / Yes, It Is. .))))))

kell 18.00 algab paljassaare rock fest.
olen ise kindlasti kohal, et kontserdi muljetest kirjutada.

Samas, vahepeal niipalju, et sitaks uusi ja häid plaate on välja tulnud.

Siin on teile väike nimekiri.Kui leiate mõne, millest tahate midagi teada, andke teada, muul juhul tuleb sellises järjekorras nagu tuleb ja hulk plaate jääb kritiseerimata.

Frank Black - Fast Raider Man - 2006

Godsmack - IV - 2006

Hoobastank - Every Man For Himself - 2006

Nightmares On Wax - In A Space Outta Sound - 2006

Pearl Jam - Pearl Jam -2006

Porno Breaks - 8 Girl Orgy EP - 2006

Zero 7 - The Garden - 2006

The Books - Music For A French Elevator - 2006

The Prodigy - Voodoo People PSYRMXEP - 2006

The Sound Of Animals Fighting - Lover, The Lord Has Left Us... - 2006

The Goo Goo Dolls - Let Love In - 2006

The Streets - The Hardest Way To Make An Easy Living - 2006

Tool - 10 000 Days - 2006

VA - Punk Goes 90's - 2006

Ja olen viimasel ajal leidnud hulga vanemaid plaate, milledest paljud on väga intrigeerivad.

Nagu näiteks :

VA - Ballet Mecanique

VA - Dada Et La Musique

YMCK - Family Music

Casiotone For The Painfully Alone - First Two Albums

Iggy Pop & The Stooges - Raw Power

MYLO - Destroy Rock'n'Roll

Pink Floyd - Piper At The Gates Of Dawn

Sun Ra - Disco 3000

Mike Patton - Adult Themes For Voice

Ja üks asi, mille ma kindlasti käsile võtan, on IDM'i sünd.
Ehk siis juttu tuleb lähemalt neljast plaadist ja ajaloost.
Plaadid on
Autechre - Incunabula
,
Boards Of Canada - Music Has The Right To Children ja
Bola - Soup
ja viimaseks Warp Records'i comp-disc
VA - Artificial Intelligence Vol.1.
Kindlasti satub jutu sisse ka AFX, nii et temast räägime ka.

Aa...
Mingi uus sait on - www.liveplasma.com
Näeb täitsa põnev välja, aga ma ei tea veel seda, mida see täpselt teeb.
V noh, mida seal teha saab.
Näed bändidevahelisi sidemeid?