27 Mar 2006

Many In 1.

Caustic Window - Joyrex J5 EP(1992)
Hmm, huvitav kui paljud arvasid kohe ära, kellega on tegu.
Tegu on Richard D. James'i varasema tööga, mille ta andis välja ühe aliase all,
mida ta on kasutanud kokku viiel korral oma senise karjääri jooksul.
Kaks korda 1992.aastal, kui ta andis välja plaadid Joyrex J4 ja Joyrex J5.
1993.aastal, kui ta andis välja Joyrex J9.
Siis, 1998.aastal Compilation, mis koondas ilmunud Joyrexid enda alla.


Palju põnevam on lugu, mis tiirleb topeltvinüüli ümber, mille nimeks on CAT 023.
Seda plaati trükiti ainult prooviring.Otsustati teha neli koopiat.
Paraku plaat avalikku muusikamaailma ei jõudnud.Ei teata, miks...
Neljast koopiast on üks Richard D. James'i enda käes ja ülejäänud kolm on antud sõpradele.

Nojah, plaat ise on omapärane, kui mitte öelda veider.
Ep-l on neli lugu.
Esimeseks "Astroblaster", mis meenutab just seda vana AFX-it, mida me kõik teadjamad armastame. Eksperimentaal-tehno on see žanr, kuhu see lugu vist kuulub.
Teise loona "On the romance tip", millel on juba ambient'i meenutav kõla.Selline taustamuusika-lähedane tundmus on loos.
Kolmandana plaadi nimilugu.Hihii... Flanger on suht juust sound-effect.Minu meelest, vähemalt.
Samas pole mul aimugi, kui juust see oli '92.aastal.Lugu kõlab hästi, aga umbes esimese poole ulatuses on peaaegu täiesti monotoonne.Teatud muutused beat'is küll, kuid see on ka kõik.
Hiljem tuleb taas ambient'likum pool sisse, kuid sedapuhku keelpilli-sämpli näol.
Muidugi pole ma päris kindel, et see sämpel on, kuid see on hea oletus.
Ja viimase loona "R2-D2".Kuidagi midilik kurb algus.Beat teeb asja veidi paremaks.
Teate küll, mis häält R2-D2 tegi.Nii see lugu kõlab.Nagu R2-D2 oleks purjus ja laulaks.
Vahepeal saadab teda 8-käeline trummar elektroonilise drumkit'i taga, klimberdades samal ajal sünti.
Kõik lood EP-lt on erinevad.Kuid samas säilitavad teatud kõlalised seosed ja sarnasused.
Plaat on hea, selles pole kahtustki.
7.5P / 10P

Power Pill - Pac-Man(1992)
Taaskord, 1992.aasta elektrooniline muss ja taaskord Richard D. James.
Selle plaadi kohta pole mõtet pikalt nämmutada.
Plaadil on 5 erinevat versiooni loost nimega "Pac-Man", mis on siis Pac-Mani nimelisest mängust võetud sämplite segamine oma loop'ide ja asjadega.
Original Edit.
Ghost Mix.
Choci's Hi-Score Mix, mis on vokaalsem kui esimesed kaks varianti.
Siis Mickey Finn's Yum Yum Mix, mis on glitchym ja rohkem IDM, kui techno.
Ja lõpetuseks Original Full Version.
Kokkuvõtteks võin öelda, et plaadil mingit tegelikku musikaalset väärtust pole.
Mis muidugi ei tähenda, et ma ei soovitaks seda teile.
Soovitan-soovitan.Lihtsalt arvestage, et see on novelty-plaat.
Tantsupeole ärge seda kaasa tirige.
3P /10P
(arvestage, et madal skoor tähistab musikaalse poole puudumist)